Ko e ngaahi tala-loto ki he fekau mahu'inga 'o e Kilisimasi: Individuals and their favourite part of the Nativity Story.

12/06/07 , by Posted by: admin


 Glenda Tu’ipulotu (Japan)

Glenda & son

'Io, 'oku 'i ai e konga 'o e Talanoa 'o e Kilisimasi 'oku makehe kiate au – Ko e feitu’u na’e ‘alo’i ai ‘a Sisu - ai’angakai ‘o e manu!

'Uhinga? Ko e sio koee ki he talanoa 'o e 'alo'i - 'a e feitu'u ne alo'i ai 'a Sisu - 'oku ne hanga 'o fakahinohino (symbolise) mai 'a e tefito'i mo'ui totonu 'a e Kalisitiane!

 Koe sipinga totonu ia 'a e kalisitiane ke ne faka’aki’akimui.

'Oku tau fifili pe koe ha ne fakafaingamalie'i ai pe 'a e 'ai'angakai 'o e manu ke fai ai e alo'i? Ka ko 'eni 'a e sipinga ko e faka’aki’akimui. ‘Oku lau ki ai e punake ‘e taha:

‘E tau tauhi ke matauhi

‘Aho ‘eni ka fungani

Laulauloto ai pe foki

He me’a’ofa ni mei langi

‘Ai’angakai mo Tamasi’i na

‘Uma’aa ‘a e Kolo Si’i

Ko e sipinga e mo’ui

Faka’aki’akimui

'Ikai ko ia pe ka 'oku hulu'i mai pe fakaho'ata mai 'e he 'ai'angakai 'a e 'uhinga 'o e ha'u 'a Sisu ki mamani - na'e ha'u ki he ma'ulalo. ‘Io! ko hota faingamalie'anga.

Glenda Tu’ipulotu resides in Japan with her professional rugby playing husband Sione Mone Tu’ipulotu and their two children.

 

 Lieutenant Taniela Tuita (Tonga Navy)

Lt Taniela Tuita

Ne ‘i ai ha ta’u fakakilisimasi he kuohili na’a ku ako ai ha me’a lahi ki he natula ‘o e lea melino pea mo e ‘uhinga ‘o e hoko mai ‘a e Pilinisi ‘o e Melino ke fakamanatua ma’u he taimi pehe ni.  Mahalo ko ha ‘osi eni ha meimei ta’u ‘e hongofulu mei he a’usia neu fou mai ai ko eni. 

Na’a ku fakakaungatamaki he taimi ko eni he taha e ngaahi vaka le’o ‘a e Va’a Tautahi ‘a Tonga pea ko e ‘aho Kilisimasi eni ne teu ke fai ‘a e ki’i ma’u me’atokoni mo e ki’i famili ‘i ‘api ka e fokifa kuo a’uange ‘a e me’alele ‘a e ngaue ke fakafoki kita ki ‘api-ngaue.  Ta ko e fakatokanga afaa pea ko e ‘uhi ‘oku ‘ikai malu fe’unga ‘a e taulanga Nuku’alofa he taimi afa mei he peau mo e matangi malohi ne pau ke mau folau kitu’a ke fakahaofi ‘a e vaka-le’o ‘o hola mei he matangi.

Ko e angamaheni pe ia he folau tahi ko e hola ‘a e vaka ke mama’o mei he uhouhonga ‘o e afa ‘a ia ‘oku ‘ikai ko ha folau ki ha fonua ka ko e hola he vahanoa kehe pe ke mama’o mei he afa.  Na’e pau ke tuku leva e me’atokoni lelei pea mo e taimi fakamafana ‘a e feohi mo e famili kae fai e taliangi ki he fatongia na’a te pole ki ai. 

Kuo kamata ke mamalohi mai e matangi pea aake mo e peau kuo mau tomohopo atu kitu’a mei Nuku’alofa ko e taumu’a ki he vahanoa ke mama’o mei he halanga afaa.  Ko e taimi eni ‘oku te fakalaulau loto ai ki he famili pea mo e sio kitu’a ki he tahi hou ‘oku hange mai ha laione fekai ‘ene fepaleekina ‘a e vaka.  Ko e mo’oni na’e faingata’a mo’oni ke te nonga he ko e mo’ui ‘oku ta’epau pea kanoni’aki ‘ete tuku hoto famili he ‘aho kilisimasi.

Ne kamata ke te mo’usioa pe kitu’a he fisihina ‘a e peau mo e ma’olunga ‘ene fasi he funga vaka pea kamata ke hokohoko ‘eku toutou lotu.  Na’a ku toki fakatokanga’i hake kuo mau ‘i tu’a Tonga he vaha’a mo Fisi pea kuo kamata po’uli.  Ka na’e ‘i ai e me’a makehe na’a ku a’usia ko e ongo’i nonga he sio ki he tahi hou pea mo e peau lalahi.  Na’e mafoa kiateau ‘a e maama fo’ou ko e malava ke a’usia ‘a e melino mo hoto loto hoha’a lolotonga e taimi faingata’a ‘o e hola he loto afaa ‘i he ‘oseni ta’e’iloa.

Na’e mahino heni kia au ‘a e uho ‘o e lea melino ta ko e toumu’a ako ke te melino mo hoto loto ‘o kita he taimi faingata’a.  Ko e taimi ne a’uange ai e fekau kemau folau na’a te hoha’a ki he malu hoto famili pea pehe ki he fiefia ‘o e kilisimasi kuo mole ia he taimi faingata’a ‘oku pau ke te foua.  Ne ‘ikai ma’u ha melino ia he na’a ku loto hoha’a.  Kaekehe ne fai atu e folau pea te ako ki he falala ki he ‘Eiki he na’e ‘ikai ha to e ‘amanaki pea monu na’a ne ‘i vaka pe ‘ou ma’u ai e ongo’i nonga ne ‘osi fai ki ai e lave.

‘I he ‘eku ma’u pe ko ia ‘a e ongo’i melino mo hoku loto hoha’a na’e toki malava leva keu lea fakalotolahi ki hoku kaungangaue kenau loto melino pe ‘o ‘oua ‘e hoha’a he kuo pau pe kemau to e tau fonua.  Ko hoku ako’i eni ‘e he ‘Eiki ki he ‘ene melino fakakilisimasi ‘o e ta’u ko ia mei he loto ‘oseni ‘o e ta’e’iloa.  ‘Oku ‘ikai ko e kai lelei pe ko e feitu’u lelei ke ‘ave ki ai hoto famili he ‘e malava pe ia ke te ‘ave kinautolu ki he ngaahi feitu’u mamafa mo me’akai lelei ka ‘oku ‘ikai ke te melino kita mo ho loto, ‘oku te kei hoha’a pe mo ta’emanonga. 

Ta ko e kamata’anga ‘o e melino ko e fakamelino ‘e kita hoto loto ‘aki ‘a e Pilinisi ‘o e Melino pea te toki melino aipe neongo pe ko e falekai lelei pe ko ha hotele mamafa pe ko ha loto ‘oseni ‘oku afaangia ‘e kei tolonga pe ‘ete nonga he ‘oku ‘ai kakano ‘a e melino ‘ia kita.

‘Ofa ke mou ma’u melino mo homou ngaahi loto, mo si’omou ngaahi famili, pehe ki si’i ngaahi ‘ofa’anga kotoa he faha’i ta’u fakakilisimasi ko eni ‘i hono teu fakamanatua ‘o e hoko mai ‘a e Pilinisi ‘o e Melino.

‘Ofa atu.

Taniela Tuita is a Lieutenant in the Tonga Navy. He is currently in Australia with his family finishing his Master in Maritime Policy at the University of Wollongong.

 

 Saia Havili (Tonga)

Saia Havili & family

Ko e Talamonu Kilisimasi.

Ko e me’a ‘oku ou mahu’inga ‘i he Talanoa Kilisimasi, ko e Talanoa ‘oku ha ‘ia Luke 2:9-14. Ko e tala ‘e he angelo ke ‘oua ‘e manavahe, he ‘oku ha’u mo e ongoongo malie ki mamani katoa, kuo fa’ele’i ‘a e tamasi’i ko e Kalaisi, ko e fakamo’ui ‘o mamani.

Ko e fakamanatu mai pe kiate au, ko e ‘aho ‘eni na’e hange pe ka ‘ikai, ka kuo a’usia ‘i mamani ‘a e tala’ofa ‘a e ‘Otua - ko e foaki hono ‘Alo ke mo’ui ai ‘a mamani katoa. Ke fakamahino ko e ‘Otua ‘oku fai ki he’ene lea.

Pea ko e tala ko ia ‘oku kei ongomalie pe ‘o a’u mai ki he aho ni. Pea ki he fa’ahinga kotoa pe ’oku nau fiema’u ‘a e fakamo’ui, ’oku kei ataa pe ‘a e matapa ke tau hu ‘o mau ‘a e moui pea ma’u ke lahi aupito.

Fakatauange pe te mou ma’u ha Kilismasi Fiefia mo Fonu ‘i he ngaahi tapuaki fakalangi. Pehe foki ki he Ta’u fo’ou mohu tapuekina. ‘Ofa Lahi atu

Saia Havili mo e Famili

Mei he ‘Api ko 127 ‘e Mo’oni,

‘Isileli, Sopu-‘o-Taufa’ahau

Saia Havili works for the Tonga Retirement Fund Board as Finance Manager. He is married to Theresa and they have 2 children.

 

 Soana Muimuiheata (NZ)

Christmas is a remembrance of the greatest gift that God gave each of us. A child is a gift. Christmas is the day that my Saviour was born, the greatest gift that I ever received.  We tend to exchange gifts at Christmas as a way of celebrating. I am always grateful when I receive a gift and acknowledged the giver.

Therefore, in commemorating Christmas, I am thankful that I have received this greatest gift as my personal saviour. Christmas is worth celebrating, as we have been blessed with the Prince of Peace, and because he lives we can face tomorrow.

A hymn that keeps me focuses in this journey;

 “Koe Nge’esi Ipu au he hono ai,

Ha me’a ‘aonga kuo u feia atu.

‘Ete lelei kotoa pe koe foaki…”

So let’s celebrate Christmas with all we have by saying “Thank You Lord, for Who You Are, For Everything, You Saved Me and Touch My Heart; I want to say Thank You, Oh Thank You, Thank You Lord”. ‘Ofa Atu

Soana Muimuiheata

Nukuhetulu, Tongatapu

Soana now resides in Auckland, New Zealand. She is part of the TaPasefika Health Trust medical team as Dietician.

 

 Katilimoni Tu’ipulotu (UK)

Katilimoni & family

Ko e ki'i me'a si'isi'i pe 'eni 'oku ou malie'ia mo mahu'inga'ia ai ko hono 'alo'i 'i he 'ai'angakai 'oe manu. Koe hanga 'e he 'Otua 'o fakamo'ulaloa'i ia 'o ne tuku hono 'Alo ke 'alo'i he 'ai'angakai 'oe manu.

Koe 'uhi koe potu ia 'oku kovi mo palaku taha ka na'a ne lava pe ke fai ai hono 'alo'i.

'Oku 'omi ‘e he 'Otua ha sipinga ke tau muimui ai - ke tau fakamo'ulaloa'i kitautolu 'i he tapa kehekehe pe 'o e mo'ui. Ko e fekau 'oku faingata'a. Ka ‘o kapau 'oku fai 'e he 'Otua 'o fakafou mai hono 'alo pea koe ha ai kitautolu.

Ka ‘oku mahu’inga ke tau 'ilo ma'u pe koe mo'ui ke fakatokilalo pea ke tau hoko pe koe si'i he taimi kotoa pe!

Katilimoni Tu’ipulotu, lives with his wife Kelelia and their 4 children in Cheshire, UK.

 

 Leonaitasi Taukafa (Fiji)

Leonaitasi & family

‘Uluaki, koe talanoa Kilisimasi kiate au ‘oku malie tatau kotoa pe ia ‘o ‘ikai ke toe mahulu hake ha konga mei he toenga ‘oe talanoa.

Kaikehe ‘e ki’i fakama’unga ‘a ‘eku lave ki he foaki me’a’ofa ‘a e kau Maki he ‘oku ne faka’ilo mai ai ‘a e mahu’inga ‘oe fo’i ngaue ma’ongo’onga koe ‘FOAKI’ pea koe FOAKI ‘oku fanau’i ia ‘ehe ‘OFA ‘aia ‘oku ne katoi kotoa ‘ae Talanoa ‘oe Kilisimasi.

‘Oku ou malie’ia he konga ko eni koe’uhi teu ui ‘e au koe ‘FOAKI HAOHAOA’ ia (Perfect Gift). He ‘oku ne fakamahino’i mo fakapapau’i (confirm) mai ai ai ‘ae FOAKI HAOHAOA ‘a e ‘Otua ma’ae fa’ahinga ‘oe tangata ‘i he’ene tuku mai hono ‘ALO ki mamani ‘a ia ‘oku tau fakamanatu he Kilisimasi - ko hotau fakalaloa moe taukapo.

‘Oku HAOHAOA ‘a e FOAKI ‘ae kau Maki he ‘oku tala me’a ‘a ‘enau ngaahi me’a’ofa ki he kaha’u moe mo’ui ‘ae ‘Eiki ko Sisu Kalaisi. ‘Oku HAOHAOA ‘a e FOAKI ‘a e kau Maki he na’e ‘AONGA kotoa ki he ‘Eiki ‘ae ngaahi me’a’ofa. ‘Oku lava heni keu teuteu ai koeha ha’aku me’a’ofa keu foaki ma’a kinautolu ‘oku ou ‘ofa ai he teuaki atu ‘oe Kilismasi ko eni.

Teu teuteu leva ‘a ‘eku ngaahi me’a’ofa´ ko e fakataipe ‘oe FEKAU mahu’inga ‘o e FOAKI me’a’ofa HAOHAOA ‘a e kau Maki ke HAOHAOA mo ‘AONGA foki. Ko ‘eku me’a’ofa ia mo hoku ki’i famili ki homau ngaahi kaungame’a kuo pau pe ke mau FOAKI ha me’a ke fakataipe’aki ‘ae mahu’inga ‘oe FOAKI.

‘Io, ka koe me’a’ofa ‘oku fai ‘a e feinga moe holi kiai he ngaahi ‘aho ni mo hoku ki’i famili koe me’a’ofa ke ‘ave ma’ae ‘Eiki. Pea ‘oku mau tui tatau kotoa pe ki ai koe me’a’ofa ia ‘oku finangalo mai kiai ‘ae ‘Eiki ke FOAKI ange homau LOTO, neongo ‘ene ta’etaau. Pea koia ‘oku fai hono tuki mo nonofo he taimi hono kotoa ke ofiofi atu he HAOHAOA na’a ‘AONGA ma’ae ‘Eiki.

Talamonu atu ki he Kaunga Fononga Pilikimi kotoa he teuaki ‘oe Kilisimasi ‘oe ta’u ko eni, ke kei nofo’ia he Laumalie ‘oe ‘Eiki hotau ngaahi loto ke tau foaki ma’ana ke ne me’angaue’aki neongo ‘a ‘etau ta’efe’unga.

‘Ofa lahi atu moe lotu ai pe.

Leonaitasi moe Famili

Leonaitasi works in Suva, Fiji where he lives with his wife Heta and their children.

 

 Lepeka Tatila (NZ)

Lepeka Tatila

i) Servanthood

Mary replied to Gabriel, the angel - "I am the Lord's servant ... may it be to me as you have said" (Luke 1: 38). It is important that we accept our call to be SERVANTS! That's our Biblical Call! It is vital that we understand and accept that. Wherever we are at, this is the call - to be servants. This call is 'not' easy and most likely to be impossible, but the promise is - it is possible when God is with us! Mary accepted the call. She reminded Gabriel that she still is the Lord's servant. Fakafeta'i!!!

(Like mother, like son) This servanthood is highlighted (years later) when Jesus prayed on the Mount of Olives (the eve of His crucifixion) - "Father, if You are willing, take this cup from Me; yet not My will, but Yours be done" (Luke 22: 42) Amen! Amen!

Servanthood is not a popular concept in our world today. It's not popularly associated with Christmas either. Someone that has the nature of servanthood can be seen as weak and low. Fakafeta'i he hala kuo tofa 'e Mele.

To me, if it wasn't for Mary's servanthood, there would have been a different message. Mary has chosen to Honour God with all that she had. That is to withstand the possible ridicule and shame of a virgin giving birth. Thank God for Mary acceptance of the call, to give birth to the MESSIAH.

A verse from a well known Tongan hymn is a "hopeful" reminder to all Christians especially ladies as mothers: 

Himi 641 v.4

'E hiva kau fefine

Kuo molumalu'ia

'A ho'omou fa'ahinga na

Ne holo lalo ia

Ho'omou vaha'angatae na

Mou tauhi pe ke ma'u

Na'a fili ha'amou taha

Ke fa'e ki ha hau.

Neongo ne hoko eni (perhaps) he taimi ne view ai that women are properties of men – ‘oku kei mahulu hake ‘a e langilangi ‘o ha’a fafine. Ko e fatongia fa’ee ‘o ha’a fafine ‘oku hulu’i mai heni. Pea ‘i he fakahoa ki he uhu ki fonualoto ‘i he Pekia – koe fuofua haa ‘a e ‘Eiki na’e fai ki he fefine.

ii) Kau Maki

Fiefia pe he mahino 'oku tukulolo e poto kotoa 'o e mamani ki he Divine Being of Christmas.

So, in wishing you a merry Christmas may we be reminded of servanthood and of what it means to be a servant at all times wherever we are. May we also be reminded that no matter what we may have now, all must bow to the Messiah, the Christ our Saviour.

Lepeka is a lawyer in Auckland, New Zealand. She works in the Public Defence Service.

 

 Sione Tu’ungafasi (France)

Ko e konga ‘o e talanoa Kilisimasi ‘oku ou manako taha ai ko e taimi ko ia ne ‘alo’i mai ai hotau fakamo’ui ki mamani pea kumi ki ai ‘a e Kau Maki ‘e toko tolu mo ‘enau ngaahi me’a’ofa mahu’inga fau ne to’o.

Ko hono ‘uhinga he ko e taimi ko ee ne ‘alu ai e kau Maki ‘o ‘ave ‘enau takitaha me’a’ofa mahu’inga ‘oku tatau pe ia mo e anga ‘o e Kilisimasi he taimi ni. ‘Oku foaki ‘etau fanga ki’i takitaha me’a’ofa lelei taha ‘oku ala ma’uu ma’a ‘etau fanau. ‘Ikai ngata ai, ka ‘oku pehee pe foki mo ‘etau foaki ma’a hotau ngaahi famili ‘a e ngaahi me’a’ofa ‘oku tau ‘amanaki ko ia ‘oku nau fiema’u pea te nau fiefia ai.

 

Pea ko e taha eni he momeniti fakafiefia taha ki homa ki’i famili – ‘a e fefoaki’aki ko ia ‘emau ngaahi me’a’ofa. He ko e fakakoloa lahi ‘a e sio ki he fiefia makehe ‘oku ma’u ‘e he’ema ki’i fanau. Ko e fiefiaa ‘i he ‘ikai ngata pee he ma’u ‘enau fanga ki’i me’a’ofa, ka ko ‘enau fiefia he’enau lava ‘o foaki atu ‘enau fanga ki’i me’a’ofa. Ko e fiefia ia ‘i he sio ki he laumalie ‘o e fefoaki’aki.

Pea ‘oku ou tui ‘oku ‘ikai ngata pe ‘i homau ki’i famili ka ‘oku hoko tatau ki he tokolahi pea mo honau ngaahi famili foki. ‘Oku mau faka’amu pe ‘oku ma’u ‘e he taha kotoa ‘a e teuaki Kilisimasi fiefia mo e ‘amanaki ta’ufo’ou monu’ia. Tu’ungafasi family.

Sione Tu’ungafasi is a professional rugby player in France, where he now lives with his wife Lavinia and their 4 children.

 

 Manatu Ma’afu (Aust)

Manatu & daughter

Ko e konga ‘o e talanoa ‘o e Kilisimasi ‘oku ou malie’ia taha ai, koe foaki me’a’ofa ‘a e kau Tauhi Sipi.

‘Oku ngali fakaoli nai ‘a e ngaahi me’a’ofa na’a nau foaki ma’a e Valevale Tapu, ka ‘oku ou mahu’inga'ia pe au he loto na’e fai’aki ‘enau foaki. ‘Oku mo’oni ai e lau ‘a e punake ‘e taha:

Si’i koaa foaki

Ko e lau pe masiva,

Ka e ‘atu pe

Hoto katokatoa

Fakatauange pe mu’a te tau fili ‘a e me’a’ofa fungani tahaa ke foaki ma’a e Valevale Tapu, ‘a ia ‘oku tau ‘amanaki fakamanatu. Ko e me’a’ofa fungani taha teu foaki ko ‘eku foaki hoku kotoa; sino, loto, laumalie - ke fokotu’u taloni ai ‘a e ‘Alo Tapu e ‘Otua, pea tala ai hono fatongia. ‘Ofa atu.

Manatu Ma’afu is now residing in Sydney Australia with her husband Finau and their two children.

 

 

| Posted by: admin | Category: stories | Print | |

Add A Comment

Message details

Spams protection

This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots. (see: www.captcha.net)

  • October 13, 2009, 11:24 am - TULANGA TU'UNGAFASI

    MALO E VAHEVAHE MAI E NGAAHI FEKAU MAHU'INGA KO 'ENI 'O HOKO IA KO E KOLOA MAHU'INGA KIATE AU HE TA'U KOTOA

  • December 8, 2007, 12:40 am - Naki Misa

    Fk'ofo'ofa pea fkmafana 'aupito 'a e lau hifo ki he ngaahi talaloto felave'i mo e kilisimasi.

    Many thanks for the wonderful and personal gifts (stories) you've all shared with us.

    God's richest blessing and peace be upon us all.

    'ofa atu mo e lotu

    Naki and family