Luke 20:27-38
11/08/07 , by Posted by: Admin
Tonga Day! (kamata he ta’u ni, 2007, hono fakamanatu he ‘aho 4 Novema). Ko e haa e Tonga? Pea ‘i he lau ‘a e Kalisitiane, ko e haa e ‘uhinga ‘o ‘eku Tonga? Ke fai hono fakamanatu mo katoanga'i 'o hangee kuo talaki 'e he Pule'anga ke fai pehee'i 'a e 'aho 4 'o Novema!
Kosipeli 'o e uike ni (Luke 20), ko e taha e ngaahi me'a ne hoko he Tusite 'o e uike tapu (uike mo'umo'ua taha 'o Sisu). Folofola atu ha ki’i mohenga kihe kosipeli. Imagine 'e he ni'ihi, ne 'i Selusalema he uike Pasova (since all good Jews was making their way to Jerusalem for Passover), ne luelue mai efiafi Monite, hala Villa de la Rosa, paasi mai he 'api palasi faka'ei'eiki 'o Kaiafasi. Efiafi hifo eni e 'aho ne ngatuu ai e Temipale hono uipi 'e Sisu e kau fk-maketi.
Vakai hake ulo mai e maama he loki konifelenisi 'o e'api 'o Taula'eiki Lahi - Kaiafasi; pea te pehee loto pee - "si'i! kei 'aa 'a e Taula'eiki, mahalo 'oku lahi 'ene ngaue ke faka'osi'osi; 'asinga ai he koe uike mamafa, pea mahalo 'oku pau ai pee ke lahi e ngaue". Ka e pehee tokua; ke te 'ilo'ia mai e me'a 'oku lolotonga hoko 'i he loto-fale eni! Ne fai e alea/fakataha 'a e kau paipa Siu - Helotiasi (Herodians), Satusi, moe kau Falesi (Pharisees)! Ko e fakataha mai 'a e kau mataotao faka'atamai Siu ke alea'i ha founga ke fakanga'ivale'i 'aki 'a Sisu ki he kakai- (the commoners!
Herodians; fiema'u ke pule pee mei a Helota (opposed Pontius Pilate). Satusi; me'a pee 'oku hiki he Tohi Lao (conservatives). Falesi; liberals; ne 'i ai pee ngaahi lao ne 'ikai hiki ka ne tala ngutu mai pee he ngaahi to'utangata. Ko e faka'ilonga 'o e me'a ne hoko 'i he fonua ('Isileli) he taimi ko ia; fele 'a e ngaahi tokateline mo e ngaahi mo'oni kehekehe pea takitaha mo hono kau muimui!
A'u mai ki he 'aho Tusite, kuo maau mai e ngaahi tafa'aki mo 'enau fehu'i mamafa. He ne nau 'osi fakataha'i he efiafi Monite. 'Ikai ko e fiema'u ke fakama'ala'ala ange tali 'e Sisu (he kuo nau nofo mo e 'ilo kotoa e mingimingi'i me'a 'o e Lao/ Fuakava Motu'a). Ka ko e taumu'a ke fakangalivale'i 'a Sisu ke fai mo puli mei he kakai. Ne 'iaki ke nau loto ke puke 'o fai mo kalusefai he 'e haa ia ko e 'ma'ata.
OK - kamata 'e he tafa'aki 'a e kau Helotiasi 'a e fehu'i: (kau politiki eni) : Totongi tukuhau kia hai? Pule'anga & 'Otua (Siasi?).
'I ai hoku ongo kaungaame'a 'oku na lolotonga 'i Irag mo e tamaiki Tonga mei he Sotia, pea mo hoku tehina 'oku 'i he sotia Pilitania 'oku lolotonga 'i Irag. Ko e lotu 'oku fai fekua'aki mo me'a ni (the crisis in Irag). Ko e hufia 'a e ha? Lotua 'etau kau sotia ke nau hao? Kuo ha e lotu ma'a hoto fili? Fefee lotua e melino? What does it mean to celebrate being a Tongan, when complicated issues arises? Are we citizens of Tonga first, or citizens of the Kingdom first?
Better questions: ko hoku tokoua 'oku ou fa'a fou atu 'i 'Amelika 'o ma 'iate. 'Eke ange pee 'oku 'osi lesisita 'ene ngaue hePule'anga. Talamai 'e ia 'oku sai pe 'ikai lesisita he 'oku hao ai e totongi tax; ko e seniti ia ke tokoni ki he kavenga fk-siasi! ... ummmmm??? We have a duty to fullfill to Rome. God has a claim in our lives.
OK - hoko mai! kau Satusi ... (ko e kosipeli 'o e uike ni ia Luke 20:27-38)
Satusi - Ko hai e husepaniti 'oe fefine ne mali tu'o fitu?
Talamai pee 'e Luke koe kau tama eni ne 'ikai ke nau tui ki he "toetu'u". Ko e hu'u 'enau fehu'i mei he mohenga 'o 'enau tui ko e "toetu'u" 'oku ta'e'uhinga, 'ikai mo'oni, pea 'e hoko ai e ngahi me'a fakaoli ('a e mali 7 pe 'e fefee?). 'Ikai ko e fehu'i eni ia ke toe fakama'ala'ala mai 'e Sisu e lao-fakalivaite 'o e mali; ko e lao ni ke si'i hakeaki'i 'aki e mo'ulaloa he nofo fk-sosaieti. 'A si'i kau uitou, ke 'oua 'e nofo mo'ulaloa fk-uitou ai pee! 'Ikai ko ia pee ka ko e toe mali mo e tokoua ke fk-mo'ui mo 'i ai ha hako 'o e famili. Nofo 'a e kau Satusi kuo nau 'ilo kotoa e ngahi me'a ni. Ka ko e feinga ai pee ke si'i ma'u'i 'a Sisu ka e fai mo ngalivale pea 'ikai toe muimui'i 'e he kakai.
Kiate au, ne hanga mai ai pee 'a Sisu 'o faka'esia 'enau fehu'i mo fakamala'ala ai pee 'a e "hoko mai ho pule'anga ki mamani, 'o hangee ko ia 'i he langi". 'Uluaki, ko hevani 'oku 'ikai tatau ia mo e me'a 'oku mou fakakaukau ki ai. 'Oku 'ikai tatau ia mo e mamani 'oku mou pipiki ma'u ki ai. O 'hevani' 'oku 'a e 'Otua 'ata'ataa pe.
Hoko; Ko e 'Otua ko e 'Otua 'o e mo'ui, ka 'oku 'ikai ko e 'Otua 'o e mate - 'oku ngali 'oku tau femou'ekina ('ae kau Satusi), he teuteu mo e hoha'a ki hevani, 'o li'aki ai 'a e me'a ke fai he 'aho ni! Ko 'eta mo'ui fk-lotu ko e teu pee ki Hevani? Ko e fakatonutonu pee 'ekumo'ui ko e 'uhii ke mate 'o 'alu ki 'hevani'? Ka e fefee 'a e ngahi vivili 'oku hoko hoto tafatafa'aki! Ka e fefee 'a e 'ofa ki ho kaunga'api, 'ofa ki he masiva, 'ofa ki he mo'ulaloa?
What are we celebrating as in the Tonga Day? 'A e ngaahi me'a ne hoko 'i ono'aho 'oku tau polepole ai? Pe ko e fakamanatu 'a e ngaahi founga ke tauhi ke tau lava ai ki hevani? 'Ikai ko aa ko hevani ia mo ta'e-hevani ko e me'a ia 'a tama kehe? Ko hoku fatongia 'a e ‘here & now’. Ko hoku fatongia 'a e " ... 'a'ahi ki pilisone he na'a ku 'i ai, 'a e fafanga 'a e fiekaia he ko au ia, 'a e tokoni'i e masiva he na'a ku masiva ..."
OK - hoko mai!
Falesi (Ma'ake 12): Ko e haa e lao mahu'inga taha?
'Ofa ki he 'Otua, 'ofa ki ho kaunga'api! Lava pe eni, pea mou ha'iha'i e fo'i lao 'e 635 'i he Torah 'o tuku ki he tafa'aki moe fakapiko!
Kau au he poupou'i lahi e fakakaukau 'oe Tonga Day. Ne fuoloa mai eni ia hono fai 'e he ki'i ainga Tonga 'oku mofele 'i UK, 'o host 'e he Talafekau Lahi Tonga (London), ma'u pee. Manatu ki he ki'i talanoa 'ilo'i pee.
Teuteu malanga 'a e motu'a pea fiu pee he hoha'a 'ene ki'i leka pea ne hanga 'o veuki e mape 'o mamani (ko e ki'i mape va'inga), 'o ne talaange ki he'ene leka ke ne fokotu'utu'u.
'Ai 'e he motu'a ke femou'ekina ai e ki'i leka ka e lava 'ene teu malanga. 'Ohovale motu'a he vave pee toe hoha'a 'ene ki'i leka. 'Eke ange pee ko e haa ne vave pehee ai 'ene fokotu'utu'u e mape. Talaange 'ehe leka - faingofua pe ia. 'oku 'i ai e fakataataa e siana he tu'a tafa'aki 'e taha. sio pee au 'o fokotu'utu'u hono (mata) fofonga, pea too lelei ai pee 'a e toenga e fo'i mamani ia!
Faka'amu pee ke u manatu'i ma'u he fakamanatu 'o e 'aho Tonga 'a e fofonga 'o e taha 'e too lelei ai e toenga 'o Tonga!
Ti Vaikona
| Posted by: Admin | Category: okooko | Print | Return|